Erasektoris oleks valitsus päevapealt vallandatud

Vanarahvas armastas öelda „Pessimist on see, kes näeb eemalt tark välja, aga optimist see, kes asjad ära teeb.“ Meie valitsusliikmete igapäevase sõnavara hulka kuuluvad fraasid: „väga keerulised ajad“, „rasked otsused“, „eelmiste valitsuste tegemised ja tegemata jätmised“ jne. Paratamatult jääb mulje, et võimule on saanud pessimistid, kes lootusetuse ja hirmu külvamise varjus loodavad sarnaste argumentidega õigustada terve mõistusega vastuolus olevaid otsuseid ja nende tagajärgi. 

Huvitav, millisel valitsusel on kerge olnud? Ajad ja väljakutsed võivad olla erinevad, aga valitsust, mille töölaual pole hunnik lahendamata probleeme, pole olnud ega tule ka. See on iga ministri palga sees, et selge peaga käised üles käärides, ilma nurina ja hirmutamiseta seista Eesti inimeste ja ettevõtluse käekäigu eest, mitte majandusolukorda ignoreerides pimesi edasi rühkida hirmkalli valimislubaduse täitmisega. 

On keeruline ette kujutada, kui sellist lootusetust ja kõiki teisi süüdistavat kultuuri viljeleks oma kollektiivis erasektori juht. Targad omanikud laseksid taolise juhtkonna päevapealt lahti, et ennetada töötajate laialijooksmist, motivatsiooni langust ja ettevõtte pankrotti. Seega pole ehk palju nõuda, et riigijuhtide igapäevases sõnavaras domineeriksid hoopis mõtted: „Meil on plaan, kuidas kasvatada Eesti inimeste ja riigi jõukust ning me järgime seda hoolega“, „ Me saame hakkama“, „Me hoolime oma inimestest“, „Me oleme valmis kuulama ja katsetama. Me mõistame, et vanad dogmad täna enam ei kehti, ühiskond on muutunud ja me otsime uusi lahendusi“.

Majanduslikult jõukas rahvas ja riik ei ole importkaup. Seda saab luua üksnes kohapeal ja kohapealsest materjalist. Selleks tuleb majanduse edendajaid kuulata, mitte neid kahepäevaliste kooskõlastusaegadega vaigistada.

Muutused leiavad aset seal, kuhu suunad oma mõtted, pilgu ja teod. Kas fookus on eesmärgil saada ükskõik millise hinnaga tulud-kulud kiiresti tasakaalu või hoopis pikaajalisel plaanil kasvatada Eesti rahva heaolu ja riigi jõukust? Olenevalt eesmärgist on lahendused kardinaalselt erinevad. Heaolu ja jõukuse kasvatamine eeldab oskust ja soovi mõista, millised otsused toovad perspektiivis raha juurde, millised hoopis vähendavad? Valituse valikud, mis kehtestavad uusi makse, tõstavad olemasolevaid, lisaks kõikvõimalikke tasusid ja riigilõive, vähendavad pikas vaates ettevõtete konkurentsivõimet ning peletavad eemale investeeringuid, mis tähendab kokkuvõttes eelarvele hoopis miinusmärki.

Samamoodi tuleb küsida, kas otsus loobuda Osaka Expol osalemisest suurendab või vähendab perspektiivis riigi jõukust? Või otsus kolida Kliimaministeerium teistesse ruumidesse ja maksta lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest trahvi pea pool miljonit eurot? Raha ei ole maailmast ega ka Eesti riigist otsa saanud. Küsimus on valikutes ja oskuses näha pikemat perspektiivi.

Tänane majandus ei ole üle kuumenenud, mida peaks intressi- ja maksutõusudega ravima hakkama. Pandeemiast tingituna ja geopoliitiliste olude tõttu on pakkumine vähenenud ja tarneahelad muutunud. Otsitakse võimalusi tuua tootmist tarbimisele lähemale ja leida uusi tooraine ning kütuste tarnekanaleid, mis aga on oluliselt kallimad. Samuti mõjutab majandust prognoosimatu elektrihind. 

Maksutõusudega viiakse majandusest rohkem raha ära, kui sinna pannakse, mis toob kaasa töökohtade kadumise ja tarbimise vähenemise, mis omakorda vähendab maksulaekumisi. Kas tõesti tahame sellist nõiaringi? 

Neljaliikmelise pere ühe nädala toidukorv oli käesoleva aasta septembris üle 40% kõrgem kui kaks aastat tagasi samal ajal (Eesti Konjunktuuriinstituut 2023; 2023. a 116,28 eur ja 2021. a 82,14 eur) ja see ei odavne, vaid planeeritavate maksutõusudega kallineb veelgi. Meie keskmine ostujõud on tagasi viie aasta taguses ajas ja vaatamata sellele, et reaalpalk on mõnevõrra tõusnud, jääb peredel igapäevasteks kulutusteks raha oluliselt vähem kätte. 

Makse olevat vaja tõsta selleks, et vähendada eelarve defitsiiti. Seda väidet ei saa aga tõsiselt võtta. Esiteks, maksude tõstmise tulemusena kiireneb inflatsioon ja pidurdub majandus, mistõttu laekub perspektiivis vähem makse ka riigieelarvesse. Need, kes väidavad, et ei käibemaksu aga ka keskkonnatasude tõusud ei tõsta inflatsiooni, on kas majandusküsimustes küündimatud või valetavad.

Teiseks, ei julgeta välja öelda, et maksude tõstmine on maksuküüru kaotamise hind. Selle asemel, et tunnistada, et see väga kallis, ent riigi jõukust ja rahva heaolu mitte kasvatav tegevus tuleks ära jätta, püütakse jäärapäiselt rääkida musta valgeks. Tänaseks on vast igaüks aru saanud, et tarbimismaksude tõusu tõttu kaotavad kõik Eesti inimesed, kuigi tegelikkuses maksavad oma sissetulekust ära proportsionaalselt enam need, kelle palgast põhiline osa kulub elamiseks. Kui võrrelda meie olukorda naabritega, siis Eesti 3% jõukamaid teenib umbes sama palju kui Soome 5% jõukamaid, kuid 5% Eesti vasemaid teenib juba täna kaks korda vähem, kui 5% Soome vaesemaid. Tarbimismaksude tõus suurendab seda vahet veelgi. 

Tulles tagasi mõtte juurde, et majanduslikult jõukas rahvas ja riik ei ole importkaup ning jõukust saame luua üksnes kohapeal, siis peaks meie riigi valitsuse fookus olema kogu oma rahva jõukuse ja toimetuleku kasvatamisel. Absoluutselt iga otsust tehes tuleks seda eesmärki silmas pidada ja „kraadida“.

Tasub meeles pidada, mida valitsuserakonnad meile enne valimisi lubasid: oravad makse mitte tõsta, Eesti 200 automaksu mitte kehtestada ja sotsid ebavõrdsust vähendada. Kohe peale valimisi heideti need lubadused kõrvale, lootes hirmutamise ja „kõik teised on süüdi“ retoorikaga inimeste iseseisva mõtlemise võimet halvata ja pahameelt uinutada. Aga ükskord plahvatab vimm, mis kogunenud salaja.

Soovin kutsuda meie valitsust mõistusele jätta ära planeeritavad maksutõusud ja maksuküüru kaotamine ning keskenduda oma otsustes ja tegevuses sellele, mis aitab turgutada meie ettevõtete kindlustunnet homse päeva ees, soovi investeerida tootlikkuse kasvu ja arendustegevusse, mis tõstab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ning lõppkokkuvõttes parandab meie inimeste elujärge ja tõstab heaolu.